Kuidas teha kuulamiskatset akustilise kaja tühistamise korral

Kuidas teha kuulamiskatset akustilise kaja tühistamise korral

Kuulamiskatse on akustilise kaja tühistamise hindamise kõige olulisem osa. Ainus aeg hinnata riigi masina jõudlust, mis on helikvaliteedi kõige olulisem tegur. Kuulamise katsekeskkonda tuleks arvesse võtta, kui kõiki kajasummutajaid ei katsetata ühes ja samas kohas.

Kajasummutaja hindamiseks tuleks valida mitme inimese paneel. Võimaluse korral peaksid samad inimesed hindama kõiki vaadeldavaid kajasummutajaid lühikese aja jooksul. Need inimesed peaksid kuulama tabelis 3 loetletud üldisi probleeme ning üldist helikvaliteeti.

Hindamise kõige olulisem osa on kaja tühistamise vastaspoolel (kaugel või kaugel). See on koht, kus kaja kuuleks kõigepealt ja enamik kaja tühistaja probleeme ilmneb. Kui kajasummutajat müüakse osana terviklikust süsteemist (kaasa arvatud mikrofonid ja kõlarid), tuleks ka lähitulevikus teha mõningaid hinnanguid, et tagada kõigi helikomponentide hea kvaliteet.

Kajasummutaja vastasküljel tuleb kasutada kas sama tüüpi telefonitoru või muud kaja tühistajat. Kuulamiskatset ei tohiks teostada pooldupleksse valjuhääldiga või teise otsaku tühistamisega. Vastasel juhul ei oleks selge, millisel otstarbel oli probleeme.

Ideaalis peaks katsekeskkond olema kõigi kajakõrvaldajate jaoks sarnane, sest ruumiakustika mõju on nii suur. Kui seda ei ole võimalik korraldada, arvestage lõplikus otsuses vähemalt iga juhtumi töökeskkonna erinevusi. Võimaluse korral kuulake ruumiakustikat, kui kajasummutaja on keelatud, nii et erinevate ruumide mõju saab võrrelda.

Seitse asja kuulamiseks

• Jäägi kaja.

Liigse jääkkaja korral võib heli olla tühi, kaugekvaliteetne või võib esineda ka erinevaid helisignaale. See on eriti märgatav vastuvõtu režiimi ajal, kui kaja kõla varjamiseks ei ole lähedal kõnet. Kui see on tingitud lühikesest saba pikkusest, võib jääkkaja heli viivitada.

• Lähenemise kaotamine.

Kui kajasummutaja kaotab konvergentsi, on tulemus kuuldav jääkkaja, mis võib olla valjem kui kajasignaalita kaja kaotaja. Üldjuhul tekib see siis, kui riigi masin veab vastuvõtva riigi jaoks topeltkõne olukorda. Kui see juhtub, hakkab kajasummutaja kohanema nii kõneleja kõnega kui ka kajaga ning läheb lähenemast välja.

• Hüppamine.

Kui mõlemal poolel on avatud kõlarite ja mikrofonidega käed-vabad süsteemid, võivad ilmneda libisevad müra. Selle põhjuseks on kas hülgamise tagasilükkamise puudumine või nõrk tagasilükkamine, mis ei tööta korralikult.

• Nõrgendatud kõne topeltkõne ajal.

Kahekordse kõne ajal võivad esineda märgatavad helitugevuse muutused. See on põhjustatud siis, kui oleku masin veaab topeltkõne vastuvõtmise oleku puhul ja rakendab lülituskaotust (nõrgendab lähedalignaali, et vähendada jääkkaja taset).

• Pooldupleksne käitumine.

Põhimõtteliselt on see kahekordse kõne ajal nõrgestatud kõne äärmuslik juhtum. Kui üks külgedest on nõrgenenud nii, et see oleks kuuldamatu, siis ei oleks neil võimalik teist poolt katkestada.

• Kärbitud või mürarikkas kõne topeltkõne ajal.

  Kõnesignaali saab lisada väga karmidele ja häirivatele moonutustele, kui topeltkõne ajal rakendatakse mittelineaarset töötlemist (tavaliselt keskosa lõikamine). Kõne võib olla ära tundmatu. See juhtub siis, kui olekuseade teatab vastuvõtmise olekust topeltkõne ajal.

• Kuulevad riiklikud üleminekud. Oleku ülemineku ajal võivad märgatavad muutused taustamüra tasemes, klõpsud või üldise helitugevuse muutused. See võib esineda isegi sõnade või kõne lühikeste pauside vahel. Selle põhjuseks on riigi masin, mis lülitub riikide vahel liiga järsult või liiga sageli.